Harjadeta alalisvoolumootori tähendus

Harjadeta alalisvoolumootoril on sama tööpõhimõte ja kasutusomadused nagu tavalisel alalisvoolumootoril, kuid selle koostis on erinev.Esimesel on lisaks mootorile endale ka täiendav kommutatsiooniahel ning mootor ise ja kommutatsiooniahel on omavahel tihedalt integreeritud.Paljude väikese võimsusega mootorite mootor ise on integreeritud kommutatsiooniahelaga.Välimuselt on alalisvoolu harjadeta mootor täpselt sama, mis alalisvoolumootor.

Harjadeta alalisvoolumootori mootor ise on elektromehaaniline energia muundamise osa.Harjadeta alalisvoolumootoril on lisaks mootori armatuuri kahele osale ja püsimagnetergutusele ka andurid.Mootor ise on harjadeta alalisvoolumootori tuum.Harjadeta alalisvoolumootor ei ole seotud ainult jõudlusnäitajate, müra ja vibratsiooni, töökindluse ja kasutuseaga, vaid hõlmab ka tootmiskulusid ja tootekulusid.Püsimagnetilise magnetvälja kasutamise tõttu saab harjadeta alalisvoolumootor vabaneda üldise alalisvoolumootori traditsioonilisest disainist ja struktuurist ning vastata erinevate rakendusturgude nõuetele.Püsimagnet-magnetvälja areng on tihedalt seotud püsimagnetmaterjalide kasutamisega.Kolmanda põlvkonna püsimagnetmaterjalide kasutamine soodustab harjadeta alalisvoolumootorite liikumist kõrge efektiivsuse, miniatuursuse ja energiasäästu suunas.

Elektroonilise kommutatsiooni saavutamiseks peab harjadeta alalisvoolumootoril olema ahela juhtimiseks asendisignaal.Algusaegadel kasutati asendisignaali saamiseks elektromehaanilist asendiandurit ja nüüd kasutatakse asendisignaali saamiseks järk-järgult elektroonilist asendiandurit või selle alalisvoolu harjadeta mootori meetodit.Lihtsaim meetod on asendisignaalina kasutada armatuuri mähise potentsiaalset signaali.Harjadeta alalisvoolumootoril peab mootori kiiruse juhtimiseks olema kiirussignaal.Kiirusesignaal saadakse sarnase asukohasignaali saamise meetodiga.Lihtsaim kiirusandur on kombinatsioon sagedust mõõtvast tahhogeneraatorist ja elektroonilisest vooluringist.Harjadeta alalisvoolumootori kommutatsiooniahel koosneb kahest osast, ajamiosast ja juhtosast.Neid kahte osa pole lihtne eraldada.Eriti väikese võimsusega vooluahelate puhul on need kaks osa sageli integreeritud üheks rakendusespetsiifiliseks integraallülituseks.

Harjadeta alalisvoolumootoris saab ajami ja juhtimisahela integreerida ühte suurema võimsusega mootoritesse.Ajamiahel väljastab elektrienergiat, juhib mootori armatuurimähist ja seda juhib juhtahel.Praeguseks on alalisvoolu harjadeta mootori ajami ahel muudetud lineaarsest võimendusest impulsi laiusmodulatsiooni lülitusolekusse ja ka vastav vooluahela koostis on muudetud transistori diskreetahelast modulaarseks integraallülituseks.Modulaarsed integraallülitused koosnevad võimsuse bipolaarsetest transistoridest, jõuväljatransistoridest ja isoleeritud paisuväljaefektiga bipolaarsetest transistoridest.Kuigi isolatsioonivärava väljaefektiga bipolaarne transistor on kallim, on töökindluse, ohutuse ja jõudluse seisukohast sobivam valida harjadeta alalisvoolumootor.