Hollandi pank ING usub, et robotite arvukuse kasv Euroopas toidutootmises on tugev, kuna ettevõtted soovivad tõsta konkurentsivõimet, parandada toodete kvaliteeti ja reageerida kasvavatele tööjõukuludele.

Rahvusvahelise robootikaföderatsiooni (IFR) viimaste andmete kohaselt on toiduainete ja jookide tootmises kasutatavate robotite arv alates 2014. aastast peaaegu kahekordistunud.Nüüd on ülemaailmses toidu- ja joogitööstuses kasutusel üle 90 000 roboti, mis korjavad ja pakivad kondiitritooteid või panevad värsketele pitsadele või salatitele erinevaid katteid.Umbes 37% neist on

EL.

Kuigi robotid muutuvad toiduainete tootmises üha tavalisemaks, on nende kohalolek piiratud vaid vähesega ettevõttes, näiteks ELis kasutab praegu roboteid vaid iga kümnes toidutootja.Seega on kasvuruumi.IFR eeldab, et uute robotite paigaldamine kõigis tööstusharudes kasvab järgmise kolme aasta jooksul 6% aastas.Selles öeldakse, et tehnoloogia täiustamine loob ettevõtetele täiendavaid võimalusi tööstusrobotite kasutuselevõtuks ja robotseadmete hinnad on langenud.

Hollandi panga ING uus analüüs ennustab, et ELi toiduainete tootmises kasvab robotite tihedus ehk robotite arv 10 000 töötaja kohta keskmiselt 75 robotilt 10 000 töötaja kohta 2020. aastal 110ni 2025. aastal. eeldab, et tööstusrobotite arv jääb vahemikku 45 000–55 000.Kuigi robotid on USA-s levinumad kui ELis, on mitmes ELi riigis robotiseerituse tase kõrgeim.Näiteks Hollandis, kus tööjõukulud on kõrged, oli toiduainete ja jookide tootmises 2020. aastal 275 robotit 10 000 töötaja kohta.

Parem tehnoloogia, vajadus konkurentsis püsida ja töötajate ohutus juhivad vahetust ning COVID-19 kiirendab protsessi.Ettevõtete kasu on kolmekordne, ütles ING toiduaine- ja põllumajandussektori vanemökonomist Thijs Geijer.Esiteks tugevdavad robotid ettevõtte konkurentsivõimet, vähendades tootmiskulusid ühiku kohta.Samuti võivad need parandada toote kvaliteeti.Näiteks on vähem inimeste sekkumist ja seega väiksem saastumise oht.Kolmandaks võivad need vähendada korduva ja/või füüsiliselt raske töö mahtu."Tavaliselt on tegemist töökohtadega, kus ettevõtetel on raskusi töötajate meelitamise ja hoidmisega," ütles ta.

Robotid teevad palju enamat kui lihtsalt kastide virnastamist

Tõenäoliselt pakub suurem robotijõud laiemat valikut ülesandeid, lisas ING.

Tavaliselt ilmusid robotid esmakordselt tootmisliini algusesse ja lõppu, täites üsna lihtsaid ülesandeid, nagu pakkematerjalide või valmistoodete kaubaalustest lahtivõtmine.Tarkvara, tehisintellekti ning sensori- ja nägemistehnoloogia areng võimaldab nüüd robotitel täita ka keerukamaid ülesandeid.

Robotid muutuvad levinumaks ka mujal toiduainete tarneahelas

Robootika kasv toiduainetööstuses ei piirdu ainult toiduainetööstuses kasutatavate tööstusrobotidega.IFR-i andmetel müüdi 2020. aastal üle 7000 põllumajandusroboti, mis on 3% rohkem kui 2019. aastal. Põllumajanduses on lüpsirobotid suurim kategooria, kuid nii lüpstakse vaid murdosa maailma lehmadest.Lisaks on kasvamas aktiivsus robotite ümber, mis suudavad koristada puu- või köögivilju, mis leevendaks raskusi hooajatööjõu ligimeelitamisel.Toiduainete tarneahelas allavoolu kasutatakse roboteid üha enam jaotuskeskustes, nagu automatiseeritud juhitavad sõidukid, mis virnastavad kaste või kaubaaluseid, ja robotid, mis koguvad toiduaineid koju kättetoimetamiseks.Robotid ilmuvad ka (kiirtoidu)restoranides, et täita selliseid ülesandeid nagu tellimuste vastuvõtmine või lihtsate roogade valmistamine.

Kulud on endiselt väljakutse

Rakenduskulud jäävad aga väljakutseks, ennustab pank.Seetõttu loodab ta, et tootjad valivad projekte palju rohkem.Kulud võivad olla suureks takistuseks robootikasse investeerida soovivatele toiduettevõtetele, kuna kogukulud hõlmavad nii seadet, tarkvara kui ka kohandamist, selgitas Geijer.

"Hinnad võivad olla väga erinevad, kuid spetsialiseeritud robot võib kergesti maksta 150 000 eurot," ütles ta.„See on üks põhjusi, miks robotitootjad otsivad roboteid ka teenusena või kasutamispõhiseid mudeleid, et muuta need kättesaadavamaks.Siiski on toiduainete tootmises alati vähem mastaabitööstusi kui näiteks autotööstuses.Toidu valdkonnas on palju ettevõtteid, kes ostavad paar robotit, autotööstuses aga paar ettevõtet, kes ostavad palju roboteid.

Toidutootjad näevad oma toidutootmisliinidel rohkem võimalusi robotite kasutamiseks, lisas ING.Kuid võrreldes lisatööjõu palkamisega nõuavad robotprojektid suuri esialgseid investeeringuid, et aja jooksul marginaale parandada.Eeldatakse, et toidutootjad valivad investeeringuid, millel on kiire tasuvusaeg või mis aitavad lahendada nende tootmisprotsesside suurimaid kitsaskohti."Viimane nõuab sageli pikemat teostusaega ja intensiivsemat koostööd seadmete tarnijatega," selgitas ta."Suurema kapitalinõude tõttu nõuab kõrgem automatiseerituse tase, et tootmisettevõtted töötaksid pidevalt suure võimsusega, et saada püsikuludelt terve tulu."

)

Toimetanud Lisa